Sõitsime siis yellowbus'iga kõigepealt Boscombe'i, et vaadata pandimajadest asenduskaamerat mulle. Nimelt avastasin päeval, et kaameral on midagi viga - tööle läheb aga see peegel kere sees ei tööta, niiet pilti ei saa teha. Alguses ma ei muretsenud üldse, mõtlesin, et sellele on loogiline seletus. Lõpuks, kui sain aru et ikka päris jama lugu, tulid pisarad ikka silma. Vanaisa pärandatud kaamera ikkagi. Kuus aastat teenis ta meid ilusti, sadutuhandeid pilte sai tehtud. Kurbkurb.
Asenduskaamera leidsime, veel ostis venna endale ipodi ja siis sõitsime edasi Bournemouthi.
Külastasime lastekasiinot. See oli nagu reaalne kasiino, igasugused mängud ja loosid ja puha. Kogu kraam oli olemas, isegi turvamehed. Võtsime kodust väiksemad pennid kaasa, neid olid emme ja venna rahakassasse kogunud, niiet päris kõva summa mängisime vist maha. Lisaks tegin ma veel kolm naela kahe pennisteks, võitsime küll palju aga selle mängisime ka maha. Vähemalt oli kolelõbus.
Pärast seda läksime kaile ja vaatasime seksikaid surfareid. Neid oli umbes kolmekümne ringis, kõik võitlesid ülepea lainetega. Ma ei oska isegi seletada mida nad täpselt tegid. Nagu, igakord kui laine tuli, siis nad olid kõhuli oma surfilaudade peal. Siis nad said selle laine peale, tõusid püsti ja viimasel hetkel viskasid end surfi laualt selili vette. Veider, aga naljakas. Üheksa ajal sõitsime tagasi koju.

Ahjaa, oravaid toitsime kaa :) ja tuvid on väga, väga julged! Tseki pilte kaa!