Perks of being a foreigner

Põikasime tee pealt kõrvale ja hakkasime allamäge ronima ning seal ootas meid selline vaade.



Venna leidis midagi sellist ja arvas, et seee on kristall. Kes teab...




Ronisime august tagasi üles ja kõndisime teed mööda kõrgemale, kuni jõudsime kohale.




See on vist mu lemmik pilt, sest et ilmselgelt me kõndisime sellest hoiatusest hoolimata edasi. Täielik rebelite perekond!


Ja siis tuli jälle mäe otsast alla ronida...


Otsustasime vennaga, et peame kaljule ronima ja hakksime minema, leides tee pealt ägedaid koopaid ja palju vett ja vettikaid. Kohale me ei jõudnudki, sest emme kutsus meid enne ära, asi tundus tema jaoks ohtlik.





Kõigest viis meetrit sellest eemal, Carol jõudis enne mind üles ronida ja ütles, et vaade oli võrratu olnud. Nii kahju, et ma sinnani ei jõudnud..



Tundub väike mägi? Mitte kohe üldse kõrge? Lubage naerda, see on vist kõrgem kui munamägi aga seda märgitakse auguna, mitte mäena.
Näed, seal all on emme ja venna? Tundub ikka väike mägi, jah?

Kivide peal olid kiviks muutunud merikarbid. Surnud mis surnud.


Jäädvustasime nimed kaljule ja lubasime tagasi kunagi tulla, kui suureks saame.


Venna läks alla tagasi ja mina jätkasin ronimist, et tippu jõuda...

Ja kohale ma jõudsin, vaade oli seda väärt! Aga kõrgus oli ikka jube ja ega tee sinna ka kergemate seast ei olnud.





Ja siis kõndisime veel paar miili teise mäe otsa ja leidsime eest selle!