Hei, kes ikka veel viitsib mu trükitud ridu lugeda, aitähh Sulle! Pole nüüdseks kaks nädalat kirjutanud ja kuna soovi on üllatavalt palju avaldatud, siin viin teid kurssi sellega, kuidas ma veedan oma aega, kui me kuskile ei sõida. 

Üldiselt on nii, et esmaspäevast reedeni on vennad koolis ja emme tööl - sellest tuleb ka see, miks ma kodus olen. Jah, algselt oli plaanis võtta linnakaart ja raha ja ise linna tundma õppida. Kus sa sellega, tunnen, et ei ole selleks üldse valmis ja ei julge. Võõras linn on siiski suur ja teada on, et mina oma kõhutundele toetudes koju tagasi ei jõuaks. Kuigi viimase kolme nädalaga olen ära õppinud kuidas kesklinnast koju jõuda. Majaga võin veel puusse panna..

Enamus lebopäevi möödus üpriski sarnaselt. Ärkasin ühe-kahe (eesti aja järgi kolme-nelja) ajal, seejärel valmistasin endale hommikusööki ja maandusin teleka ette täpselt Sõprade ajaks. Vot see on seriaal, mida ma olen kahe nädala jooksul vaadanud rohkem kui kogu eelneva elu jooksul kokku. Isegi praegusel hetkel käib see telekas. Pärast seda oli kell kolm, vennad jõudsid koju vahetasid riided ja läksid välja ja mina vaatasin telekat edasi või tegin tumblritiiru. See ei teinud küll tasa, et samal ajal Eestis mitmed sõbrad ja sõbrannad erinevaid koole lõpetasid, aga sellega tuli leppida. Neli läbi jõudis emme koju ja siis läksime kas poodi või jalutama. Ja ülejäänud õhtu kas aitasin süüa teha või vaatasin telekat. Kui ilus ilm oli, siis päevitasin aias. Nüüd tagasi mõeldes ei saa aru kuidas see aeg nii kiiresti möödus, kui ma praktiliselt midagi ei teinudki.

Reede õhtul enne üheksat läksime emmega Tesco toidutiirule. Tesco on suursuur pood, kus on kõike riietest toiduni. Meil läks mitu tundi et terve toiduosakond läbi käia ja käru täis laduda. Tesco on 24/7 lahti aga peale kümmet või ühteteist lähevad kassad kinni ja hakkab iseteenindus, ehk siis ostja lööb ise oma toidu läbi ja puha. Meil läks vist mingi pool tundi ja see masin jamas ka vahepeal niiet hästi sõbralik teenindaja aitas meid. Sain jälle hästi palju komme ostetud niiet nüüdseks on kohver suuremas osas kommidega täidetud. Good job, ma ütlen. 

Laupäeval sõitsime Boscombe'i, käisime paaris poes ja siis läksime randa. Kairoga käisime vees ära. Naljakas, et alguses tundub, et see on jääkülm vesi, aga kui kauem seista, siis oleks rohkem nagu vannivesi. Lained olid ka ikka päris korralikud, kui arvestada seda et tuul polnud nii tugev midagi. Kõndisime pärast mööda ranna äärt tagasi Christchurch'i ja siis läbi linna koju. 

Pühapäeval läksime juba hommikul randa, 11 olime kohal. Võtsime päikest ja seekord kasutasin ma ka päikesekreemi. Käisime mitu korda ujumas või siis noh, lainetest üle hüppamas, mis on tegelikult hulga lahedam kui ujumine. Väike action ikka käis kui suur laine tuli ja lükkas sind meeter eemale ja jalad korraks põhja ei puutunud. Ja siis kui tulid need lained mida tähele ei pannud kui need kaugemal olid aga lähedamale jõudes need muutusid suurteks ja prisisid süleni märjas niiet suhu läks ka ja sel hetkel oli selline tunne et mul ongi ainult sool suus. Vot see oli üks soolane veekogu. Carol oli ka nii tubli et läks vette niii, et telefon taskus oli ja siiamaani pole see tööle veel läinud. Sõitisme koju ja sõime. Kella kuueks läksime Bournemouthi Despicable Me 2-te vaatama ja 3Ds oli see ikka üliäge. Kogu seansi vältel tundsin kuidas mu nahk põles ja koju jõudes olime kõik päris punaseks küpsenud. Käisime korda mööda külma dussi all. Päris hilja jäin magama. 

Ja tulemus on nüüd käes. Keegi pole vist mind kunagi nii punasena näinud. Isegi silmalaud on punased ja kergelt paistes, niiet ka kõige väiksem pilgutus teeb valu. Ja kohe lähen uuesti külma vanni ja pärast seda hävitan kapist kogu jäätiselaari, et seda põlengut mu sees vaigistada. Riided teevad ka haiget.

Niiet, inimesed, suvi on käes, olge ettevaatlikud ja ärge kaua päikese käes vedelege. Eriti Inglismaal, siin on tapvalt intensiivne päike. 

Muide, algas ka minu viimane nädal Inglismaal enne Eestisse tagasisõitu!